Tulemused
Peaauhind ja rahva lemmik 2025
Konkursi „Aasta kalandustegu 2025“ laureaadiks tuli kormoranide kisklussurve vähendamine kalavarudele. Tiitlivõitja pälvis tunnustuse nii rahva lemmiku kui ka peaauhinna kategoorias: vox populi ja kalanduse asjatundjate žürii arvamus langesid sedakorda taas kokku. Kalandusteo nominentide poolt hääletanute seast keerutas loosiratas välja kalastustarvete komplekti võitja: Margus M Tallinnast. Õnnitleme ning võtame võitjaga ühendust auhinna üleandmiseks.
Keskkonnaameti töö tunnustamine kormoranide ohjamislubade menetlemisel ja välja andmisel ning kalanduse tegevusühmade – Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Seltsi, Harju Kalandusühingu ja Vee-elustiku Seltsi – tegevus kormoranide ohjamisel ja heidutamisel kõnetas nii enam kui 500 hääletanut ning pälvis ka žürii tunnustuse.
Rahva lemmiku valimisel saavutas teise koha Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseum Akva:rium elamusliku ja teaduspõhise kalandusõppega, kolmandaks tuli tasavägises heitluses RMK Põlula kalakasvanduse tegevus noorkalade kasvatamisel ja asustamisel.
Aasta kalandusteo rahvahääletus lõppes 19. aprillil 2026. Hääletanuid oli kokku 1916, hääled jagunenesid arvus ja protsendis nõnda:
🥇Kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine kisklussurve vähendamiseks kalavarudele – Keskkonnaamet koostöös kalanduse tegevusrühmade ja Vee-elustiku Seltsiga: 510 häält (27%) – laureaat
🥈Elamusliku kalandusõppe, teaduspõhise sisu ja praktilise kogemuse ühendamine õppeprogrammides, kogukonna kaasamine kalanduskultuuri edendamisse – Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus (Järvemuuseum Akva:rium): 262 häält (14%) – II koht
🥉Siia, meriforelli ja tuura noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine. Kalade rändetõkete eemaldamine, Vihula ja Kotka paisu lammutamise nimel tegutsemine – Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK): 233 häält (12%) – III koht
Teabekeskus tänab kõiki 1916 hääletanut, kes aitasid valida aasta kalandustegu.
Rahva lemmiku hääletusel osales 13 tegu:
- Siia, meriforelli ja tuura noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine. Kalade rändetõkete eemaldamine, Vihula ja Kotka paisu lammutamise nimel tegutsemine – Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
- Jõgedes lõhe ja forelli kudeplatside loomine, kopratammide eemaldamine – Vabatahtlik Kalakaitse MTÜ
- Pärnu Meritindi Festivali algatamine ja eestvedamine: meritindi väärtustamine gurmeekalana rahvaüritustel ja Pärnu toitlustusasutustes – Indrek Tekko ja Eesti kala eest MTÜ
- Hanno Kask ja ajakiri Kalastaja – toidulaual vähem levinud kalade väärtustamine, võõrliigi ümarmudila kulinaarne tutvustamine meedias, retseptiraamatutes ja kalapidudel
- Eesti Kalaliit – 30 aastat pühendunud tegutsemist kalandussektori huvide eest seismisel ning kalurite, teadlaste ja riigi vahelise koostöö edendamisel
- Leokite kalakasvatusdünastia – kalakasvatustraditsioonide põlvkondlik jätkumine Võrumaal (Arvo, Avo, Taavi ja Anneliis Leok), värske kasvanduskala kättesaadavaks tegemine Lõuna-Eesti inimestele
- Kalanduse Akadeemia: kalandus- ja merendusteemaliste noortelaagrite korraldamine Saaremaal rannakalanduse ja merekultuuri väärtustamiseks – Turja Kalastajate Selts MTÜ
- Hüdrokopteri mudelite väljatöötamine, ehitus ja arendamine turvaliseks liiklemiseks muutlikes mereoludes – Pärnumaa rannakalur Raio Piiroja
- Järjepidev töö kalade vaba rändetee avamiseks Jägala jõel, avalikkuse teavitamine paisude mõjust kalastikule – Jägala Kalateed MTÜ
- Avamere kalakasvanduste rajamine Saaremaale. Esmakordselt meie ajaloos kasvatab Eesti suures mahus ise kalatoorainet – Redstorm OÜ
- Elamusliku kalandusõppe, teaduspõhise sisu ja praktilise kogemuse ühendamine õppeprogrammides, kogukonna kaasamine kalanduskultuuri edendamisse – Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus (Järvemuuseum)
- Rannakalanduse elustiili järjepidev edendamine, avalikkusele tutvustamine Läänemaa kalandussündmustel – Puise kalasadama kapten Taavi Suitsberg
- Kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine kisklussurve vähendamiseks kalavarudele – Keskkonnaamet koostöös kalanduse tegevusrühmade ja Vee-elustiku Selts MTÜga
Rahva lemmiku hääletuse käiku oli võimalik jälgida reaalajas ja lõplik tulemus oli järgmine:
Kalandusteo peaauhinna võitis ülekaalukalt Keskkonnaameti ja koostööpartnerite töö tunnustamine kormoranide kisklussurve vähendamisel kalavarudele.
Esikolmikusse mahtusid vägagi tasavägises heitluses ka🥈Eesti Kalaliit aasta ekspordi edendaja ning sektori huvide eest seisjana 30 tegutsemisaasta jooksul (II koht) ning🥉Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine (III koht).
Õnnitleme võidukaid ja täname kõiki, kes sõna sekka öeldes aitasid märgata ja tunnustada!
Võitjad pärjatakse räimepärjaga suurel kalapeol juba sel laupäeval, 25. aprillil toimuval avatud kalasadamate päeval Hara sadamas. Sadamate programmid: www.avatudsadamad.ee
Peaauhind ja rahva lemmik 2024
Konkursi “Aasta kalandustegu 2024” laureaat on Hiiumaa kalapood Kala ja Võrk ning selle eestvedaja – rannakalur Imre Kivi. Lai valik värsket kala, rahvahariduslikud õppevideod sotsiaalmeedias ning kalanduse kui elustiili propageerimine kõnetas hääle andnuid.
Aasta kalandusteo rahva lemmiku valimine lõppes 20. aprillil 2025. Kala ja Võrk tuli tiitlivõitjaks nii rahva lemmiku kui ka peaauhinna kategoorias: vox populi ja kalanduse asjatundjatest koosneva žürii arvamus langes sedakorda kokku. Kalandusteo nominentide poolt hääletanute seast keerutas loosiratas välja kalastustarvete komplekti võitja: Taavi R Keilast. Õnnitleme ning võtame võitjaga ühendust auhinna üleandmiseks.
Rahva lemmiku valimisel saavutas teise koha Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseum lastele ja koolinoortele suunatud kalandusprogrammidega, kolmandaks jäi tasavägises heitluses MTÜ Vabatahtlik Kalakaitse tegevus kalavaru säästmisel.
Hääletanuid oli kokku 2059, esikolmikule antud hääled jagunesid arvus ja protsendis nõnda:
Hiiumaa kalapood Kala ja Võrk ja rannakalur Imre Kivi: 760 (37%) – laureaat
Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseum Akva:riumi kalandusprogrammid: 419 (20%) – II koht
MTÜ Vabatahtlik Kalakaitse: 385 (19%) – III koht
Võitja pärjatakse räimepärjaga – auhinnad annab üle regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras 26. aprillil toimuval avatud kalasadamate päeval Pärnus JAPSi kail.
Teabekeskus tänab kõiki 2059 hääletanut, kes aitasid valida aasta kalandustegu.
Rahva lemmiku hääletusel osales 11 tegu:
1. Keskkonnaameti tegevus kalavarude ja väikesaarte elukeskkonna kaitseks – kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava ajakohastamine ning selle elluviimise korraldamine
2. Püssi paisule kalapääsu rajamine Purtse jõe ajalooliste kalavarude taastamiseks – LIFE IP CleanEST projekti meeskond
3. Hiiumaa kalapood Kala ja Võrk ja rannakalur Imre Kivi – lai valik värsket kala, kalakokkamise õppevideod sotsiaalmeedias, kalanduse kui elulaadi populariseerimine
4. Siia ja meriforelli noorkalade kasvatamine, veekogudesse asustamine – RMK Põlula kalakasvandus
5. Vabatahtlike kalakaitsjate järelevalve ja ennetustöö kalastiku kaitsel, kalade rändeteedelt tammide eemaldamine – Vabatahtlik Kalakaitse MTÜ
6. Kevadise meritindi püügisaagi linnarahvale kättesaadavaks tegemine otse kaluripaadist – JAPS AS
7. Kalandusprogrammid lastele ja koolinoortele – põhjalik lähitutvus Eesti mageveekaladega noortepärases võtmes – Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus – Järvemuuseum
8. Peipsimaa toidutraditsioonide tutvustamine ja elavdamine, kohaliku kala väärindamine, rahvakoolitused kalatoitude valmistamiseks – Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ
9. Kampaania “Vabasta suur haug!” vastutustundliku haugipüügi edendamiseks – Eesti Kalastajate Selts MTÜ
10. Kodanikualgatus Jägala jõe alamjooksu avamiseks siirdekaladele – Jägala Kalateed MTÜ
11. PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus kaluritele – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rahva lemmiku hääletuse käiku oli võimalik jälgida reaalajas ja lõplik tulemus oli järgmine:
Rahva lemmik 2022
Aasta kalandusteo rahva lemmiku valimine lõppes 16. aprillil 2023. Kokku anti 1612 häält. Loosiratas keerutas õngekomplekti õnnelikuks võitjaks Tõnn T. Soovime edu ja õnne!
Konkursi “Aasta kalandustegu 2022” rahva lemmiku tiitli pälvis kalateadlane ning järjepidev teaduse populariseerija Arvo Tuvikene, kes enda läinud aastal üllitatud raamatus “Kalade saladused” pani kaante vahele põnevad seigad uimeliste meeltest ja iseärasustest. Raamat pöörab tähelepanu kalade käitumist juhtivatele kohastumustele, mis kalasõbrale tavaliselt ehk silma ei paistagi. Teos on kirjutatud lihtsas ja hõlpsalt mõistetavas võtmes – lugeja veendub, et meil kõigil on oma suhe kaladega.
Tiitlivõitjale anti 32% kõigist häältest. Õnnitleme laureaati! “Aasta kalandustegu 2022” rahva lemmikuks valitud tegu saab räimepärjaga pärjatud 29. aprillil Leppneeme kalasadamas avatud kalasadamate päeval.
II koha vääriliseks tunnistati Keskkonnaameti otsus kormoranide leviku ohjamiseks – lubada aastal 2023 kormoranimunade õlitamist ning lindude heidutamist (23% häältest).
III koha pälvis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna algatus püüniste piirarvu vähendamiseks (21% häältest).
Teabekeskus tänab kõiki 1612 hääletanut, kes aitasid valida aasta kalandustegu.
Rahva lemmiku hääletusel osales 10 tegu:
1. Angerja noorjärkude asustamine Hiiumaa ja Saaremaa rannikumerre
2. Keskkonnaameti otsus kormoranide leviku ohjamiseks – lubada aastal 2023 kormoranimunade õlitamist ning lindude heidutamist
3. MTÜ Jägala Kalateed algatus lõhedele sobivate elupaikade taastamiseks ning pääsu avamiseks kudealadele Jägala jões
4. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna algatus püüniste piirarvu vähendamiseks
5. Harrastuspüügi lubade portaali kalaluba.ee käiku andmine – kasutajasõbralik keskkond püügiõiguse soetamiseks
6. Kalateadlase Arvo Tuvikese järjepidev kalade meelte ja iseärasuste tutvustamine hõlpsalt mõistetavas võtmes – raamatu “Kalade saladused” üllitamine 2022. aastal
7. Algatus individuaalkvootidele üleminekuks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel – tegevused nn olümpiapüügi kaotamiseks
8. Saunja lahe ja Riimi mere ning Saaremõisa lahe koelmualade vaheliste roostunud rändeteede avamine
9. Keskkonnaameti keskkonnahariduslik tegevus – avalikkuse, eriti noorte loodusteadlikkuse suurendamine
10. Peipsi järve iga-aastane puhastamine vanadest võrkudest – aastas ligi 1000 omanikuta püügivahendi eemaldamine järvest
Rahva lemmiku hääletuse käiku oli võimalik jälgida reaalajas ja lõplik tulemus oli järgmine:
Peaauhind 2022
Vabatahtliku kalakaitsja ja loodusvaatleja Üllar Meriste tegevus kormoranide ohjamisel (27 punkti)
Üllar Meriste on jälginud kormoranide käitumist ja arvukuse dünaamikat ligi 15 aastat. 2022. aastal algatas ta kormoranide heidutamise Pärnu jõel Tindisaarte ümbruses vääriskalade kudemise piirkonnas. Ühtlasi on Üllar kormoranide arvukuse piiramiseks loodud vabatahtlikest kalakaitsjatest koosneva KormoranGrupi asutaja, kormoranide heidutuspäevade ja mõttetalgute korraldaja. Pikaaegse vaatluse tulemusena on ta koos teiste kalakaitsjatega jõudnud järeldusele, et kormoranide senisest tõhusamast heidutusest pääsu pole.
Üllari tegevust kalavarude kaitsel on üldsusele kajastanud nii telesaated Osoon ja Aktuaalne Kaamera kui ka teised meediaväljaanded, samuti on ta tuntud rahvaalgatusrühma Sindi Pais liikmena.
Võitja pärjatakse räimepärjaga avatud kalasadamate päeval 29. aprillil Leppneeme kalasadamas. Soovime edu ja õnne!
II koht Ukraina Vabariigi kalaimportööride tegevus sõja tingimustes (13 punkti)
III koht Kalatarbimist edendav kampaania „Kala kõlab hästi” (9 punkti)
Aitäh kõigile Eesti kalanduse edendajatele!